Yrða

afvanur

lýsingarorð af-vanur
kominn úr vana
þau eru orðin afvön því að setja upp tjaldið
Frumstig
Karlkyn
Kvenkyn
Hvorugkyn
nefnifall
afvanur
afvön
afvant
þolfall
afvanan
afvana
afvant
þágufall
afvönum
afvanri
afvönu
eignarfall
afvans
afvanrar
afvans
Miðstig
Karlkyn
Kvenkyn
Hvorugkyn
nefnifall
afvanari
afvanari
afvanara
þolfall
afvanari
afvanari
afvanara
þágufall
afvanari
afvanari
afvanara
eignarfall
afvanari
afvanari
afvanara
Efsta stig
Karlkyn
Kvenkyn
Hvorugkyn
nefnifall
afvanastur
afvönust
afvanast
þolfall
afvanastan
afvanasta
afvanast
þágufall
afvönustum
afvanastri
afvönustu
eignarfall
afvanasts
afvanastrar
afvanasts