Yrða

klökkur

lýsingarorð
hrærður, gráti nær
hann var klökkur við jarðarförina
Orðasvið, samstæður og orðasambönd
klökkvi
grátur
þiðnun
raddeinkenni
Samstæður
Orðasambönd
  • af klökku hugarþeli
  • vera klökkur
  • verða klökkur
Frumstig
Karlkyn
Kvenkyn
Hvorugkyn
Nf.
klökkur
klökk
klökkt
Þf.
klökkan
klökka
klökkt
Þgf.
klökkum
klökkri
klökku
Ef.
klökks
klökkrar
klökks
Miðstig
Karlkyn
Kvenkyn
Hvorugkyn
Nf.
klökkari
klökkari
klökkara
Þf.
klökkari
klökkari
klökkara
Þgf.
klökkari
klökkari
klökkara
Ef.
klökkari
klökkari
klökkara
Efsta stig
Karlkyn
Kvenkyn
Hvorugkyn
Nf.
klökkastur
klökkust
klökkast
Þf.
klökkastan
klökkasta
klökkast
Þgf.
klökkustum
klökkastri
klökkustu
Ef.
klökkasts
klökkastrar
klökkasts