uppstilltur
lýsingarorðupp-stilltur
sem búið er að stilla upp
fólkið er uppstillt á myndinni
á málverkinu eru ýmiskonar uppstilltir ávextir
→ sjá: stilla so
Frumstig
Karlkyn
Kvenkyn
Hvorugkyn
Nf.
uppstilltur
uppstillt
uppstillt
Þf.
uppstilltan
uppstillta
uppstillt
Þgf.
uppstilltum
uppstilltri
uppstilltu
Ef.
uppstillts
uppstilltrar
uppstillts
Karlkyn
Kvenkyn
Hvorugkyn
Nf.
uppstilltir
uppstilltar
uppstillt
Þf.
uppstillta
uppstilltar
uppstillt
Þgf.
uppstilltum
uppstilltum
uppstilltum
Ef.
uppstilltra
uppstilltra
uppstilltra
Karlkyn
Kvenkyn
Hvorugkyn
Nf.
uppstillti
uppstillta
uppstillta
Þf.
uppstillta
uppstilltu
uppstillta
Þgf.
uppstillta
uppstilltu
uppstillta
Ef.
uppstillta
uppstilltu
uppstillta
Karlkyn
Kvenkyn
Hvorugkyn
Nf.
uppstilltu
uppstilltu
uppstilltu
Þf.
uppstilltu
uppstilltu
uppstilltu
Þgf.
uppstilltu
uppstilltu
uppstilltu
Ef.
uppstilltu
uppstilltu
uppstilltu