Yrða

ódæll

lýsingarorðó-dæll
sem lætur illa, óstýrilátur
hann var ódæll í æsku
Orðasvið, samstæður og orðasambönd
óhlýðni / mótþrói
óstýrilæti
Samstæður
Orðasambönd
  • vera ódæll
Frumstig
Karlkyn
Kvenkyn
Hvorugkyn
Nf.
ódæll
ódæl
ódælt
Þf.
ódælan
ódæla
ódælt
Þgf.
ódælum
ódælli
ódælu
Ef.
ódæls
ódællar
ódæls
Miðstig
Karlkyn
Kvenkyn
Hvorugkyn
Nf.
ódælli
ódælli
ódælla
Þf.
ódælli
ódælli
ódælla
Þgf.
ódælli
ódælli
ódælla
Ef.
ódælli
ódælli
ódælla
Efsta stig
Karlkyn
Kvenkyn
Hvorugkyn
Nf.
ódælastur
ódælust
ódælast
Þf.
ódælastan
ódælasta
ódælast
Þgf.
ódælustum
ódælastri
ódælustu
Ef.
ódælasts
ódælastrar
ódælasts