sinnast
sagnorðmiðmyndþágufall
deila sín á milli, verða ósáttur (við e-n)
mér sinnaðist við hana
íbúum hússins sinnaðist út af kostnaðinum
Nh.
sinnast
Sagnb.
sinnast
Ópersónuleg notkun
Frumlag í þágufalli
Framsöguháttur
Nútíð
Þátíð
1.p.
sinnast
sinnaðist
2.p.
sinnast
sinnaðist
3.p.
sinnast
sinnaðist
Nútíð
Þátíð
1.p.
sinnast
sinnaðist
2.p.
sinnast
sinnaðist
3.p.
sinnast
sinnaðist
Viðtengingarháttur
Nútíð
Þátíð
1.p.
sinnist
sinnaðist
2.p.
sinnist
sinnaðist
3.p.
sinnist
sinnaðist
Nútíð
Þátíð
1.p.
sinnist
sinnaðist
2.p.
sinnist
sinnaðist
3.p.
sinnist
sinnaðist