staðfesta
sagnorðstað-festaþolfall
1
segja að e-ð sé rétt, segja að e-u sé svona háttað
hún staðfesti að þetta væri sannleikanum samkvæmt
þetta staðfestir grun yfirvalda um fjársvik
2
fullgilda (lög)
forseti staðfesti lögin með undirskrift sinni
3
staðfesta ráð sitt
ganga í hjónaband
→ sjá: staðfestast so
Framsöguháttur
Nútíð
Þátíð
1.p.
staðfesti
staðfesti
2.p.
staðfestir
staðfestir
3.p.
staðfestir
staðfesti
Nútíð
Þátíð
1.p.
staðfestum
staðfestum
2.p.
staðfestið
staðfestuð
3.p.
staðfesta
staðfestu
Nútíð
Þátíð
1.p.
staðfestist
staðfestist
2.p.
staðfestist
staðfestist
3.p.
staðfestist
staðfestist
Nútíð
Þátíð
1.p.
staðfestumst
staðfestumst
2.p.
staðfestist
staðfestust
3.p.
staðfestast
staðfestust
Viðtengingarháttur
Nútíð
Þátíð
1.p.
staðfesti
staðfesti
2.p.
staðfestir
staðfestir
3.p.
staðfesti
staðfesti
Nútíð
Þátíð
1.p.
staðfestum
staðfestum
2.p.
staðfestið
staðfestuð
3.p.
staðfesti
staðfestu
Nútíð
Þátíð
1.p.
staðfestist
staðfestist
2.p.
staðfestist
staðfestist
3.p.
staðfestist
staðfestist
Nútíð
Þátíð
1.p.
staðfestumst
staðfestumst
2.p.
staðfestist
staðfestust
3.p.
staðfestist
staðfestust
Nh.
staðfesta
Sagnb.
staðfest
Lh. nt.
staðfestandi
Nh.
staðfestast
Sagnb.
staðfest
Lh. nt.
staðfestandi
Boðháttur
Stýfður
Eintala
Fleirtala
Bh.
staðfest
staðfestu
staðfestið
Spurnarmyndir
Framsöguháttur
Nútíð
Þátíð
2.p.
staðfestirðu
staðfestirðu
Nútíð
Þátíð
2.p.
staðfestiði
staðfestuði
Viðtengingarháttur
Nútíð
Þátíð
2.p.
staðfestirðu
staðfestirðu
Nútíð
Þátíð
2.p.
staðfestiði
staðfestuði
Lýsingarháttur þátíðar (sterk beyging)
Karlkyn
Kvenkyn
Hvorugkyn
Nf.
staðfestur
staðfest
staðfest
Þf.
staðfestan
staðfesta
staðfest
Þgf.
staðfestum
staðfestri
staðfestu
Ef.
staðfests
staðfestrar
staðfests
Karlkyn
Kvenkyn
Hvorugkyn
Nf.
staðfestir
staðfestar
staðfest
Þf.
staðfesta
staðfestar
staðfest
Þgf.
staðfestum
staðfestum
staðfestum
Ef.
staðfestra
staðfestra
staðfestra